Prõnnnn.

Täna varahommikus kuulsin, et keegi onu hüüdis mind. Tegin oma luugid lahti ja nägin, et see on minu kullakallis isa, kes küsib, et kas ma läheksin koos temaga Illukale(kui keegi ei tea, siis see on küla või midagi selletaolist Ida-Virumaal, Jõhvi lähedal) kesvuskrossile. Mina olin muidugi mineja, kuna ma niikuinii üleval olin ja mul tänaseks päevaks mingeid plaane polnud. Kuigi kell oli alles pool 8 hommikul venitasin ma ennast voodist välja. Esimese asjana suundusin ma muidugi vetsu. See asi kujuneb harjumuseks juba. Vetsus olles üritasin ma välja mõelda, et mida ma sinna selga panen. Otsustasin ikka soojade riiete kasuks. Aga mul oli üks väike probleem. Mul ei olnud talvesaapaid. Siis tuli küll natuke aju ragistada ja mõelda, kuidas ma terve päeva saaksin soojade jalgadega oldud. Ahha, lõpuks välja mõtlesin. Ma võtsin kaasa 2 kilekotti, 1 kummagi jala jaoks. Ja muide, mõlemad kotid olid täpselt ühesugused, Seppela omad ka veel ja puha. Et siis, plaan välja mõeldud, läksin ma sööma. Sõin mõned võisaiad ja läksin riidesse panema. Kõik läks nii nagu vaja oli. Kella 8 paiku hakkasime liikuma, sest kell 10 oli juba ATV/Quad start ja sinna oli oma tund ja kolmveerand sõita. Enne toauksest välja astumist harasin ma elutoa laualt veel digika ja seejärel lahkusin. Läksin õue, õues oli minu eeldustest palju soojem. Lausa täielik sula. Liikusin siis meie Volvo poole. Istusin autosse, panin kõrvaklapid kõrva, ja hakkasin muusikat kuulama. Esimene playlist hakkas mängima. Ma suutsin vaevalt pool laulu ära kuulata, kui äkki vajusin ma unne. Unes ma nägin ühte tüdrukut, kelle nime ma siin ei avalda. Ma ärkasin alles siis, kui me Illukale kohale olime jõudnud. Võistlejad liikusid just stardisirge poole. Toimus väike koosolek ja siis... vaikus... ikka vaikus... vaikus... võistlejatel on närvid juba pingul, aga ikka vaikus... ja siis [väike ohe] langes lipp. Ja möll las alaku. Võistlejad kihutasid rajale tervelt kaheks tunniks. Vaesed mehed võitlesid nende juurikate ja kändudega seal kitsal metsateel, aga näed, enamus lõpetasid sõidu, ja olid veel õnnelikud ka pealekauba. Seejärel hakkas minu lemmik, soolode sõit(soolo on kaherattaline mootorrattas, me lihtsalt kutsume neid nii, sest nii on lihtsam, ja nimi tuleb ka sellest, et sellel sõidetakse üksi, külgkorviga mootorrattal aga kaksi). Alguses oli liider juba vana kala Riho "lärm" Kollist. Paari ringi järel läks aga liidriks Riho Keerme, kes on muidu Open klassi sõidumees. Nii see seis ka jäi ja Keerme võitis. Lärm lasi poisil minna, ja sõitis rahulikult enda sõitu. Nonii, sõidud läbi ja hakkame siis koju tulema. Muidugi, nagu ennegi, ma terve tee magasin, aga ei mäleta mis unes nägin. Koju tulles nägin, et õel olid mõned sõbrannad külas ja nad tegid pannkooki. Jessss, saab süüa oli mu esimene mõte. Niisiis, ootasin, kuni pannkoogid valmis saavad ja sõin mõned. Seejärel avastasin et too kurikuulus Kristjan Krall on mu akna all ja kutsusin ta sisse. Ta oli siin vaid mõned minutid ja seejärel lahkus. Ja seejärel tulin ma msnni, klikkisin kellegi blogi peal. Tuli endalgi sihuke huvitav mõte, et teeks väikese blogi. Ja nii see asi algasgi. Nüüd ma siis siin kirjutan. Prõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõn.