Skillet- Rebirthing , Lemmik Hetkel :)

I lie here paralytic
Inside this soul
Screaming for you till my throat is numb
I wanna break out I need a way out
I don't believe that it's gotta be this way
The worst is the waiting
In this womb I'm suffocating

Feel your presence filling up my lungs with oxygen
I take you in
I've died

Rebirthing now
I wanna live for love wanna live for you and me
Breathe for the first time now
I come alive somehow
Rebirthing now
I Wanna live my life wanna give you everything
Breathe for the first time now
I come alive somehow

I lie here lifeless
In this cocoon
Shedding my skin cause
I'm ready to
I wanna break out
I found a way out
I don't believe that it's gotta be this way
The worst is the waiting
In this womb I'm suffocating

[Bridge:]
Tell me when I'm gonna live again
Tell me when I'm gonna breathe you in
Tell me when I'm gonna feel inside
Tell me when I'm gonna feel alive

Tell me when I'm gonna live again
Tell me when this fear will end
Tell me when I'm gonna feel inside
Tell me when I'll feel alive




Sõnad on head. Vocal hea, Cover hea. Kokku super :)

Try and fail, but don't fail to try.

#671

Kes või mis on #671 .
#671 on üks isiksus, täpsemalt minu iidol.
Ta on minu iidol motokrossis.
Mina olen tema fänn või midagi selletaolist.
Ma olen #671 fänn alates aastast 2007.
Ei fännanud varem, kuna ei olnud eriti motokrossiga kursis.
#671- Indrek Mägi
Ta on hetkel 17 aastane.
Pärit Väike-Maarjast.
Käib Audentese Erakoolis.
Hinded on tal head :)
Igav sell ta pole.
Nalja teeb kaa.
Kammib ka vahest.
Ise väidab, et on tagasihoidlik.
Sõidab mullasel või liivasel rajal valge võrriga, millel küljes number 671.
Päris kiire võrr muidu.
Ei usu?
Tule ise vaata!
Rajal näeme, raisad.

untitled .

Et nuh, mis me siis täna ka kirjutame. Nali naljaks, aga mind aeti täna hommikul päris ketta. Kõigepealt helistas Janar, mu endine klassivend, et ma ta altuksest sisse laseks, kuna tema tahtvat õpetaja Mare juurde minna, sest Marel on täna sünnipäev vist. No igastahes, tema siis läks. Ma panin telefoni ära, panin pea padjale ning magasin edasi. Möödus kõige rohkem pool tundi ja jälle helises telefon. See oli Rainer, kes mind rattaga sõitma kutsus, mis sest, et ma talle juba mitu korda öelnud olen, et mul on tagarattal laager lahti. Kui ma sellega sõidaks, lõhuks see varsti terve rummu ära, ja läheks jälle raha nagu putru. [Oeh, silm vaikselt loojas juba.] Isegi kui mul ratas oleks korras, poleks ma minna viitsinud, sest ma ju magasin alles (kell oli pool 2). Magasin siis edasi, 15 minuti pärast, helises jälle telefon. Vot see ajas juba närvi, vaatasin, jälle Rainer. Mõtlesin, et mida ta veel tahab... Põhimõtteliselt helistas selle pärast, et öelda, et ma ikka rattaga sõitma tuleks või muud sellist. Ma ei viitsinud ja magasin edasi. Ja oh üllatust, sai vast pool tundi magada, ja helistab Krall: "Jouuu, mis teeeeed? Teaaad, ma tegin kaa endale blogi..." jne. Igastahes, rääkisime ära, jäin magama. Kaua enam ei maganudgi, ärkasin üles. Sõin, läksin msnni, rääkisin rahvaga juttu. Kutsusin Katrini ja Camme õue. Rainerile helistasin ka. Läksime siis õue. Ahjaa, kui ma uksest välja läksin, siis sain veel Janari, Juksi ja Siimuga ka kokku. [Tegelt eriti ei viitsi kirjutada, aga no sitta ka, kirjutan lõpuni.] Sain Raineriga säästu juures kokku, ja läksime grossi. Ostsin ühe Hustleri. Siis Rainer helistas Katrinile, ja me läksime tema maja juurde. Ta tuli õue. Siis chillisime niisama ringi, varsti tulid Camme ja Aune ka. Kõigil oli külm, aga mul oli soe, sest ma olin soojalt riides. No siis Rainer läks koju, Katrin ka, saatsime Katrinit. Siis läksime grossi sooja. Krall helistas mulle, kui me grossis olime, ja ta tuli ka meiega õue. Aune läks varsti ära. Siis tahtis Camme ka koju minna, saatsime ta siis ära. Kutsusime Sille õue. Kell oli juba 10, aga Sille tuli ikka. Nii tore. Läksime siis piiri tänavale, või mis ta ka polnud. Triin tuli ka välja. Olime seal natuke, ja siis tulin koju. Vaatasin natuke telekat, ja tulin arvutisse. Vot nii. Ja nüüd ma siis kirjutangi siin blogi. Jube igav on. Üritan kellegiga msnnis rääkida, aga keegi ei vasta, kõik juba magavad vist. Üksi monoloogi on ka äge teha. Aga no, mis mul üle jääb. Ma ka vist kohe unne. Chill

Prõnnnn.

Täna varahommikus kuulsin, et keegi onu hüüdis mind. Tegin oma luugid lahti ja nägin, et see on minu kullakallis isa, kes küsib, et kas ma läheksin koos temaga Illukale(kui keegi ei tea, siis see on küla või midagi selletaolist Ida-Virumaal, Jõhvi lähedal) kesvuskrossile. Mina olin muidugi mineja, kuna ma niikuinii üleval olin ja mul tänaseks päevaks mingeid plaane polnud. Kuigi kell oli alles pool 8 hommikul venitasin ma ennast voodist välja. Esimese asjana suundusin ma muidugi vetsu. See asi kujuneb harjumuseks juba. Vetsus olles üritasin ma välja mõelda, et mida ma sinna selga panen. Otsustasin ikka soojade riiete kasuks. Aga mul oli üks väike probleem. Mul ei olnud talvesaapaid. Siis tuli küll natuke aju ragistada ja mõelda, kuidas ma terve päeva saaksin soojade jalgadega oldud. Ahha, lõpuks välja mõtlesin. Ma võtsin kaasa 2 kilekotti, 1 kummagi jala jaoks. Ja muide, mõlemad kotid olid täpselt ühesugused, Seppela omad ka veel ja puha. Et siis, plaan välja mõeldud, läksin ma sööma. Sõin mõned võisaiad ja läksin riidesse panema. Kõik läks nii nagu vaja oli. Kella 8 paiku hakkasime liikuma, sest kell 10 oli juba ATV/Quad start ja sinna oli oma tund ja kolmveerand sõita. Enne toauksest välja astumist harasin ma elutoa laualt veel digika ja seejärel lahkusin. Läksin õue, õues oli minu eeldustest palju soojem. Lausa täielik sula. Liikusin siis meie Volvo poole. Istusin autosse, panin kõrvaklapid kõrva, ja hakkasin muusikat kuulama. Esimene playlist hakkas mängima. Ma suutsin vaevalt pool laulu ära kuulata, kui äkki vajusin ma unne. Unes ma nägin ühte tüdrukut, kelle nime ma siin ei avalda. Ma ärkasin alles siis, kui me Illukale kohale olime jõudnud. Võistlejad liikusid just stardisirge poole. Toimus väike koosolek ja siis... vaikus... ikka vaikus... vaikus... võistlejatel on närvid juba pingul, aga ikka vaikus... ja siis [väike ohe] langes lipp. Ja möll las alaku. Võistlejad kihutasid rajale tervelt kaheks tunniks. Vaesed mehed võitlesid nende juurikate ja kändudega seal kitsal metsateel, aga näed, enamus lõpetasid sõidu, ja olid veel õnnelikud ka pealekauba. Seejärel hakkas minu lemmik, soolode sõit(soolo on kaherattaline mootorrattas, me lihtsalt kutsume neid nii, sest nii on lihtsam, ja nimi tuleb ka sellest, et sellel sõidetakse üksi, külgkorviga mootorrattal aga kaksi). Alguses oli liider juba vana kala Riho "lärm" Kollist. Paari ringi järel läks aga liidriks Riho Keerme, kes on muidu Open klassi sõidumees. Nii see seis ka jäi ja Keerme võitis. Lärm lasi poisil minna, ja sõitis rahulikult enda sõitu. Nonii, sõidud läbi ja hakkame siis koju tulema. Muidugi, nagu ennegi, ma terve tee magasin, aga ei mäleta mis unes nägin. Koju tulles nägin, et õel olid mõned sõbrannad külas ja nad tegid pannkooki. Jessss, saab süüa oli mu esimene mõte. Niisiis, ootasin, kuni pannkoogid valmis saavad ja sõin mõned. Seejärel avastasin et too kurikuulus Kristjan Krall on mu akna all ja kutsusin ta sisse. Ta oli siin vaid mõned minutid ja seejärel lahkus. Ja seejärel tulin ma msnni, klikkisin kellegi blogi peal. Tuli endalgi sihuke huvitav mõte, et teeks väikese blogi. Ja nii see asi algasgi. Nüüd ma siis siin kirjutan. Prõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõn.

No lähme.

Hei, et siis, loodan, et see ei jää minu ainukeseks postiks siin blogis. Ma loodan, et ma seda asja siinpool juhet unarusse ei jäta, ma tõesti üritan siia kasvõi midagi kribida. Teie aga olge mõnsad ja head aastavahetust teile! :)